Kuidas pidada päevikut (ja sellega püsida)

Paljud tahavad päevikut pidada, aga tühi leht peatab nad juba kolmandal päeval. Siin on lihtne viis alustada — ja kuidas pidada päevikut rääkides, kui kirjutamine ei istu.

Alusta väikselt

Kõige sagedasem viga on liiga suur eesmärk. Kui võtad nõuks kirjutada iga päev pikalt ja sügavalt, jätad varsti üldse pooleli. Vali selle asemel kaks minutit — nii lühike, et sa seda kunagi ei pelga.

Seo see millegagi, mida juba teed

Päeviku pidamine püsib siis, kui see haakub mõne olemasoleva harjumusega: õhtune jalutuskäik, hambapesu, hommikukohv. Üks kindel hetk päevas töötab paremini kui «kunagi, kui on aega».

Millest rääkida, kui ei tea, kust alustada

Sa ei pea olema sügavmõtteline. Hea algus on lihtne küsimus: «Mis täna mind veel vaevab?» või «Kuidas ma end päriselt tunnen?». Üks aus lause toob tavaliselt järgmise kaasa.

Kui kirjutamine ei istu — räägi

Kõik ei taha kirjutada, ja see on täiesti okei. Rääkimine on viis, kuidas inimene loomulikult asju seedib — just sellepärast aitabki sõbrale rääkimine. Häälega päevik säilitab selle ja jätab kirjutamise ära: sa ütled, mis mõttes on, ja äpp teeb sellest sissekande, mida saad üle lugeda.

Halos vastad ühele küsimusele valjusti, Halo kuulab ja küsib veel ühe — nii et see on lühike vestlus, mitte tühi leht. Ja seda eesti keeles.

Korduma kippuvad küsimused